õppimine

Kaasaegne haridus omandatakse kõrgelt arenenud riikides formaalses, mitte-formaalses ja informaarses õpikeskkonnas.

 

Formaalne haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust. Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.

 

Selle kõrval eksisteerib ka mitte-formaalne haridus, mis ei ole nii süsteemne. See toimub kõikjal väljaspool ametlikke kooliruume – noortekeskuses, noorteorganisatsioonides, mõnel koolitusel, rahvaülikoolis, huviringis jne. Mitte-formaalne õppimine on ka see, kui klass külastab giidiga muuseumi või bioloogiaõpetaja läheb lastega loomaaeda. Ka kõik kontserdid või loengud külalistega koolimaja ruumides. See on varjatud õppimine ning selle õppimise viis vabam ning ei toimu omandatud teadmiste hindamist. Varjatud õppimist mäletatakse üldjuhul paremini. Võib-olla sellepärast, et see ei domineeri igapäevaselt kohustusliku formaalse hariduse kõrval.

 

Inimene õpib igal pool ja igas hetkes. Kool kui hariduse pakkuja on oma tähenduse infoajastul kaotanud, juba ammu omandatakse kvaliteetset haridust ka väljaspool klassiruumi või auditooriumi. See on õpikeskkond kui tervik - informaarne. Meie meedia ja meie väärtused. Meie perekond, sõbrad ja suhted. Meie päris filmid  ja meie igapäevased raamatud. Meie kultuur ning meie osa sellest olla ise kah kultuurne. Meie välisreisid ning ka meie töökogemus hariduse osana. Paljud teadmised, mida otseselt koolides ei õpetata ning mille mõju hariduse osana on võib-olla kõrgem.

 

Haridus on sinu teadvus, teadmine ja sinu reaalsed oskused. Sinu valmisolek õppida tööturul ning valmisolek muutuda vastavalt infoajastule ning ühiskonna reaalsetele vajadustele. Oluline on osata lugeda ja kirjutada, kuid oluline on osata ka avalikult esineda või näiteks vaipa kududa. Kõik need moodustavad kokku Sinu teadmised ja oskused, mida on vaja igapäevaelus ja -tööl. Mitmekülgsed ja targad inimesed on alati väärtustatud.

 

allikas: norteportaal.ee

Toimetaja: MARJU SAVIAUK