Õppenõustamisteenused

 Õppenõustamine aitab lapsi, lapsevanemaid ja lastega töötavaid inimesi lapse võimete ning arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel.

Logopeediline nõustamine - lapse kommunikatsiooni oskuste, sh suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamise või arendamise võtete soovitamine, lähtuvalt kõneuuringu tulemustest. Nõustamisel selgitatakse välja lapse kommunikatsioonioskus ning suulise ja kirjaliku kõne arengutase ning nõustatakse täiskasvanut lapse arendamise võimaluste teemal.

Eripedagoogiline nõustamine - lapsevanema ja haridusasutuse nõustamine, lapsele sobivate tugiteenuste, õppevormi, õppematerjali ja õpistrateegiate soovitamine lähtuvalt kompleksse uuringu tulemustest. Nõustamise käigus selgitatakse välja lapse õpitase ja -vajadused lapse arendamiseks ja tema toimetuleku toetamiseks vajalike tugiteenuste, võimetekohase õppekava ja –vormi ning õpikeskkonna võimaluste teemal.

Sotsiaalpedagoogiline nõustamine - lapse sotsiaalse arengu ja hariduse omandamise toetamine, mille tulemusena selgitatakse välja lapse sotsiaalset toimetulekut mõjutavad tegurid ning nõustatakse täiskasvanut lapse heaolu tagamise ning  toimetulekuraskuste ennetamise ja lahendamise teemadel. 

Psühholoogiline nõustamine - lapse psüühilist arengut mõjutavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialade spetsialistidega. Nõustamise käigus selgitatakse välja lapse vajadused, arengutingimused ja lapse toetamise võimalused ning nõustatakse täiskasvanut lapse arengu-, suhtlemis- ja käitumisprobleemide teemal.

 

Taotlusi koolivälisele nõustamismeeskonnale saab esitada maakondlikes Rajaleidja keskustes

Nõustamismeeskond võib lapse arengu toetamiseks soovitada:

  • tõhustatud või eritoe rakendamist;
  • riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamist ja asendamist;
  • kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist;
  • lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe rakendamist;
  • terviseseisundist tuleneva koduõppe rakendamist;
  • koolikohustuse täitmise edasilükkamist (aastaringselt);
  • koolikohustuslikus eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamist;
  • vajalike tingimuste rakendamist koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmist.

Allikas: rajaleidja.ee

Toimetaja: KAIRE SAKJAS