Kutseharidus

Kutseõppes omandab õppija tööle asumiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Kutseõppeasutustes on võimalik õpinguid alustada olenemata varasemast haridustasemest. Õppimisvõimalused on loodud ka põhihariduseta inimestele.

Kutseõppe õppekavade mahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPides. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööga. Õppetöö maht õppeaastas on 60 EKAPi. Kutseõppe lõpetamisel sooritatakse reeglina kutseeksam.

Kutseõppe alustamine

Kutseõppe alustamise eel leiate kasulikku infot erialade ja koolide kohta õppimisvõimaluste andmebaasist kutseharidus.ee. Kutseõppeasutuste kontaktid on olemas ka riigiportaali kontaktide all.

Kui olete sobiva eriala ja kooli valinud, esitage õppeperioodi alguse eel kutsekooli sisseastumiseks vajalikud dokumendid. Kui kutseõppeasutus on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS, saate vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt SAISis. Küsige täpsemat infot vastuvõtutingimuste ja õppevõimaluste kohta huvipakkuvast kutseõppeasutusest.

Kutseõppe ümberkorraldamine

Kutseõppe süsteemi korraldatakse ümber alates 2013/14. õppeaastast. See tähendab, et samaaegselt kehtivad üleminekuperioodil kaht tüüpi kutseõppeliigid.

Veel kehtivad:

põhihariduse nõudeta kutseõpe
kutseõpe põhihariduse baasil
kutsekeskharidusõpe
kutseõpe keskhariduse baasil.

Uued kutseõppeliigid

Uued kutseõppe liigid on:

teise taseme kutseõpe – haridusnõue õpingute alustamiseks puudub, õpinguid saavad alustada ka põhihariduseta isikud, õppe maht on 15-120 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 70%.
kolmanda taseme kutseõpe – haridusnõue õpingute alustamiseks puudub, õpinguid saavad alustada ka põhihariduseta isikud, õppe maht on 15-120 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.
neljanda taseme kutseõpe – õpingute alustamise tingimuseks on põhihariduse olemasolu. Neljanda taseme kutseõppe õppekavad jagunevad:

kutsekeskharidusõppe õppekavad - lõpetaja omandab lisaks kutsele ka keskhariduse, erandina võivad kutsekeskharidusõppes õpinguid alustada ka vähemalt 22aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid, õppe maht on 180 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 35%
esmaõppe õppekavad – õppe maht on 15-150 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%;
jätkuõppe õppekavad – õpingute alustamiseks on lisaks põhiharidusele vajalik 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või sellele vastavate kompetentside olemasolu, õppe maht on 15-60 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.

4. viienda taseme kutseõpe ehk kutseeriharidusõpe – õpingute alustamise tingimuseks on keskharidus. Viienda taseme kutseõppe õppekavad jagunevad:

esmaõppe õppekavad – õppe maht on 120-150 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%;
jätkuõppe õppekavad – õpingute alustamiseks on lisaks keskharidusele vajalik 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või sellele vastavate kompetentside olemasolu, õppe maht on 15-60 EKAPi, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.

Vastuvõtt uutele õppekavadele

Alates 1.09.2017 toimub vastuvõtt ainult uute põhimõtete alusel koostatud õppekavadele.

Kuni selle tärminini võib toimuda vastuvõtt õppekavadele, mis on koostatud senise kutseõppeliigituse alusel (põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil).

2013/14. õppeaastal algas üleminek uuele kutseõppe süsteemile, millega kehtestatakse uued kutseõppeliikide tasemed. Kutsekoolid koostavad kutseõppe õppekavad uue kutsestandardi järgi ning sellest sõltub ka õppekava tase.

Tutvu lähemalt kutsekoolidega riigiportaalis või kutsehariduse andmebaasis.

Allikas: eesti.ee