Kõrgkoolid

 

 

Kõrgharidust on võimalik omandada ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja kutseõppeasutuses. Kõrgharidus koosneb 3+2 süsteemist ehk kolmeaastasest bakalaureuse- ja kaheaastasest magistriõppest, mille lõpetamise järel võib asuda doktorantuuri.

 

Kõrgkooli sisseastumine

 

Sisseastumise infosüsteem (SAIS) on teenus, mille abil saab oma sisseastumisavalduse Eesti haridusasutusse esitada elektroonselt interneti teel. Pärast sisseastumisavalduse esitamist aitab SAIS korraldada ka ülejäänud protsessi kuni kooli sissesaamiseni, sh teadete vahendamist tudengikandidaadi ja kõrgkooli vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist jpm.

 

Kus omandada kõrgharidus

Ülikoolis toimub õpe:

  • rakenduskõrgharidusõppes
  • bakalaureuseõppes
  • magistriõppes
  • doktoriõppes.

Nii rakenduskõrgkoolis kui mõnes kutseõppeasutuses on võimalik õppida rakenduskõrghariduse õppekaval ning teatud juhtudel ka magistriõppe õppekava järgi. Tähtis on vaadata, kas õppekava läbimine annab kõrghariduse. Täpsema info leiate kõrgkooli või kutseõppeasutuse kodulehelt.

 

Õppekorralduse üldnõuded

 

Kõrghariduse õppe üldnõuded määrab kõrgharidusstandard. Standaris on kirjas ka kõrgkoolidele õppe läbiviimise õiguse andmise, kõrgkooli akrediteerimise ja õppekavade hindamise põhimõtted. Kõrghariduse saab üksnest sellest koolist, kus õppekavagrupi kvaliteet on hinnatud ja Vabariigi Valitsus on andnud õiguse selle õppekava järgi õpetada. Kui kõrgkoolil on õigus kõrghariduse õppekava järgi õpetada, siis võib ta ka väljastata riiklikult tunnustatud lõpudokumente.

 

Kui te pole kindel, kas teile huvipakkuva õppekava läbimisel saate kõrghariduse, tasub seda enne õppima asumist järele vaadata. Kõrgkoolide õppekavad ja info õppe läbiviimise õigusest leiate Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagendtuuri kodulehelt ja Eesti Hariduse Infosüsteemist.

 

Tutvu lähemalt Eesti kõrgkoolide ja ülikoolidega.

 

Allikas: eesti.ee

Toimetaja: NELE GRAVERSON