EESTIS KEHTIVA HARIDUSSÜSTEEMI KOHASELT LIIGITATAKSE HARIDUS:

• üldharidus
• kutseharidus
• huvialaharidus
•  

HARIDUSTASEMED ON:

• alusharidus
• põhiharidus (I tase)
• keskharidus (II tase)
• kõrgharidus (III tase) 

Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina.

KUI PÕHIHARIDUS KÄES, ON VÕIMALIK VALIDA NELJA EDASIÕPPIMISE VÕIMALUSE VAHEL:

• gümnaasium – omandades üldkeskhariduse (3 aastat);
• gümnaasium koos kutseõppega – omandades üldkeskhariduse ja mõned ametialased oskused (3 aastat);
• kutseõppeasutus – omandades kutsekeskhariduse (3-3,5 aastat);
• kutseõppeasutus – omandades ainult ameti ilma üldhariduseta (2 aastat).

KUI KESKHARIDUS KÄES, ON VÕIMALIK VALIDA KOLME EDASIÕPPIMISE VÕIMALUSE VAHEL:

• kutseõppeasutus – omandades kutsehariduse (0,5-2,5 aastat) või rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat);
• rakenduskõrgkool, ülikooli kolledž – omandades rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat);
• ülikool – omandades akadeemilise kõrghariduse (bakalaureusekraad (3-4 aastat), magistrikraad (1-2 aastat) ja doktorikraad (3-4 aastat).

TÖÖTAV INIMENE:

• saab õppida tasemeõppes:
• lõpetada poolelijäänud põhi- või üldkeskhariduse õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina;
• omandada kutsehariduse osakoormusega õppes;
• omandada kõrghariduse osakoormusega õppes või eksternina.
• Üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes tasuta, kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on enamasti tasuline;
• saab käia tööalastel koolitustel paljudes erakoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides, kutse- ja erialaliitudes;
• saab käia vabahariduslikel koolitustel rahvaülikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes ja kultuurikeskustes.

Tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse eest tasub õppija enamasti ise või maksab tema tööandja.

Riik toetab koolituses osalemist maksusüsteemi kaudu: tulumaksuseaduse alusel on õppuril õigus tulumaksuvabastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.

Eesti haridussüsteemi käsitlevaid andmeid koondab veebipõhine riiklik register EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem . EHIS sisaldab andmeid õppeasutuste, õppurite, pedagoogide, õppekavade ja koolituslubade ning haridust tõendavate dokumentide kohta.

Allikas: noortportaal.ee